Sulge
Minu sõbrad

Mul on palju sõpru. Mõned neist töötavad samuti Tartu Ülikoolis, kuid paljud elavad hoopis teisel pool maakera. Aga mul on ka selliseid sõpru, kes elasid juba ammu, mõned lausa mitusada aastat tagasi. Kõik nad on mulle suureks eeskujuks, sest nad olid uudishimulikud ja tahtsid kogu aeg uusi asju teada ning igasuguseid probleeme lahendada. Mõnikord tuli neil selle nimel lausa oma elu ohverdada.

Georg Wilhelm Richmann

(1711–1753)
Georg Wilhlem Richmann sündis Pärnus 1711, kuhu tema perekond oli Tartust Põhjasõja eest pakku läinud. Kuid ega sealgi perel kerge polnud – Pärnus möllas katkutõbi ning juba enne Georg Wilhelmi sündi suri tema isa katku. Tulevane teadusemees õppis algul gümnaasiumis Tallinnas, seejärel Saksamaal Halle ja Jena ülikoolis. Hiljem läks ta tööle Peterburi. Richmanni köitsid erinevad loodusnähtused, kuid tema eriliseks huviks oli elekter. Samal ajal, kui Ameerikas elav teadlane Benjamin Franklin leiutas piksevarda, tegi seda ka Richmann. 6. augustil 1753 oli Peterburis just selline ilm, et Richmann sai oma piksevarrast katsetada. Tal õnnestus pikseelekter oma maandamata vardaga kinni püüda, kuid katse tagajärg oli traagiline – uudishimulik teadlane hukkus. Richmanni auks on püstitatud Pärnu linna mälestussammas.

Marie Curie

(1867–1934)
Varssavis sündinud Marie Curie oli esimene naine, kes pälvis teadlaste kõige tähtsama auhinna – Nobeli preemia. Ta oli esimene inimene, kes sai selle auhinna lausa kaks korda – üks kord füüsika, teine kord keemia alal. Marie Curie veetis pikki tunde laboratooriumis ja uuris erinevaid radioaktiivseid materjale. Nii avastas ta kaks uut ainet – polooniumi ja raadiumi. Kuid kahjuks mõjusid need ained, millega pühendunud teadlane oma uurimustöödes kokku puutus, tema tervisele halvasti. Tugeva kiirituskoguse tagajärjel suri Marie Curie leukeemiasse.

Galileo Galilei

(1564-1642)
Galilei sündis, kasvas, elas ja suri Itaalias. Ta tundis suurt huvi kogu ümbritseva maailma vastu, eriti põnev tundus Galileile aga see, mis toimub taevas. Et paremini taevast näha, valmistas ta teleskoobi, mille abil ta avastas, et Kuu pind on ebatasane ja seal asuvad kuni 4 km kõrgused mäed ning seda, et ka Jupiteril on kaaslased ehk kuud. Galilei vaatlused kinnitasid kuulsa poola teadlase Koperniku seisukohta, et universumi keskpunkt pole Maa, vaid Päike. Kirikumehed arvasid aga vastupidi ning panid seda Galileile pahaks, tema üle mõisteti kohut ning oma elu pidi ta lõpetama vangipõlves.

Joseph Plateau

(1801–1883)
Belgia füüsikul Plateaul on kindlasti oma koht filmikunsti ajaloos. Tema leiutas 1836. aastal stroboskoobi, mille edasine täiustamine viiski kino sünnile. Plateaud huvitas väga, kuidas reageerib silma võrkkest päikesevalgusele. Ta otsustas seda enda peal katsetada, vaadates 25 sekundit üksisilmi päikesesse, mille tulemusena jäi ta pimedaks. Õnneks sai teadlane nägemise tagasi, olles veetnud järjest mitu päeva pimedas toas. Kuid kahjuks Plateau hiljem siiski kaotas nägemise ja tal tuli viimased 41 eluaastat elada pimedana