Sulge
Minu hullult igavad asjad

Vutlar

See on pruun nahast kaanega karbike, mille saab rihmaga üle õla riputada. On ju täiesti igav! … Aga tegelikult on sellel vutlaril oma huvitav lugu rääkida.

See oli juba aastaid tagasi – olin sõitnud ühele teaduskonverentsile, kus kõige tähtsamad maailma teadlased rääkisid oma uutest avastustest, mina muidugi ka. Ja noh, kuna mul oli reisileminekuga olnud hästi kiire, olid asjad minu kabinetis jäänud veidike pilla-palla. Ka see vutlar oli ununenud valesse kohta, nimelt minu rottide puuri. Ja kui ma jõudsin reisilt tagasi, pea täis maailma uuemaid teadusejutte, leidsin, et minu vutlari sisse olid rotid endale heintest pesa teinud ning selles oli kaks pisikest rotipoega – just need, keda võid praegu näha minu kabinetis.


Fotokaamera

See musta värvi fotokaamera on üks täiesti tavaline kaamera, ei midagi erilist. Noh võibolla vaid see, et tema objektiiv on valmistatud kuulsas Carl Zeissi firmas Saksamaal ja siis tal on keskel lõõts, mida kokku surudes saab kaamera teha niivõrd väikseks, et selle saab taskusse pista. Kui nüüd veidi meenutada, siis poisikesepõlves olid kaaslased minu kaamera üle päris kadedad, sest kellegi teise kaamera ei näinud nii äge välja. Minu kabinetis kapis, kus on minu isiklikud asjad, on minu lapsepõlve lemmiklooma hobuse foto, ja muide – selle pildistasin ma just sellesama fotokaameraga.


Õmblusmasin

Õmblusmasin on ju üks täiesti tavaline riistapuu, mis paljude poiste ja tüdrukute emadel ja vanaemadel kodus olemas. Ka see õmblusmasin kuulus kunagi minu vanaemale, siis emale ja praegu ta vist enam polegi töökorras – aga võibolla ka on, pole proovinud. Kuid kui nüüd veidi meenutada, siis just selle õmblusmasinaga õmbles ema mulle minu uhke oranži lipsu, mis on mul iga pildi peal kaelas. On ju ilus lips?


Kirjutusmasin

Kirjutusmasin pole üldsegi mingi huvitav asi, arvuti on palju ägedam. Kuid siis, kui arvuteid veel polnud, oli kirjutusmasin vajalik selleks, et kirja panna huvitavad mõtted – et need ei jääks ainult minu teada, vaid ka teised saaksid neist kasu. Ja eks neid huvitavaid mõtteid ja põnevaid avastusi tuli mul ette sagedasti. Kirjutusmasinaga on hea kirjutada ka seal, kus pole elektrit, et arvuti juhet seina pista või akut laadida. Isegi tänapäeval. Näiteks möödunud suvel, kui veetsin mitu nädalat Avinurme metsades karude elu jälgides, siis oli mul kaasas ka see kirjutusmasin, tänu millele sain üksikasjalikult üles märkida ühe isakaru päevaplaani.


Tolmuhari

Tolmuhari on tehtud selleks, et asjade pealt tolmu pühkida. Ka minule kinkis ema kunagi selle tolmuharja selleks, et ma ikka aeg-ajalt oma raamatutelt ja muudelt tähtsatelt asjadelt tolmu pühiksin. Kahjuks, häbi küll, unustan ma selle ema soovituse sageli ära. Kuid mul on tublid assistendid, kes hoolitsevad minu kabineti eest, nii et see ruum näeb vaatamata minu hooletusele ilus ja puhas välja. Aga tolmuharjale olen ma leidnud hoopis teise, palju vajalikuma rakenduse – varasuvel, kui lähen Emajõe äärde uurima, kas jõevesi on puhas ja kaladel seal hea elada, siis on minu tolmuhari asendamatu sääseparvede eemale peletamiseks.